Jyrki Koivisto

31. märtsil on Reval Folgi külalised iiri muusika sõbrad – flöödimängija ja laulja Dave Murphy ning kitarrist Jyrki Koivisto. Jyrki teenib oma igapäevast leiba preestriametis. Teisalt on ta tunnustatud iiri rahvamuusika mängija ansamblis Eala, kus käsitseb vilunult nii mandoliini, buzukit, bandžot kui lap steel kitarri. Jyrki on Dave’iga koos mänginud ansamblites Reel Music ja Prosper ning astunud üles ka suurematel sündmustel, näiteks Helsingi pärimusmuusika festival, Oulu Iiri muusika festival, Haapavesi Folk ja Kaustinen Folk. Läbi aastate on kestnud tema koostöö paljude soome ja iiri muusikutega, kellega võimaluse korral ikka liitunud iiri muusika jämmidel – selleks, et endas kantud helid elavasse vormi panna.

Dave ja Jyrki teevad Muusikamajas oma märtsikuise kontserdi pärast viie aasta pikkust pausi ja Reval Folgil on hea meel olla selle tunnistajaks.

Saame Jyrkiga lähemalt tuttavaks!

 

Kuidas muusika Sinuni jõudis?

Avastasin akustilise kantribluusi ja kitarrisalvestised, kui olin 13-14aastane. Lugesin raamatukogudes enese harimiseks muusikaajakirju ja sain noil aastail ka oma esimese kitarri – käisime koos vanema vennaga seda poes välja valimas. Sestpeale on kitarrimäng olnud mu igapäevaelu osa. Kuulasin palju salvestisi ja proovisin järele mängida. Teen seda muide endiselt – leian uusi helindeid kassettidelt, CD-plaatidelt ja Spotify’st. Mandoliin saabus mõned aastad hiljem, kui mängisin kahe sõbraga Helsingi tänavatel.

Jyrki bänd “Eala” (Jyrki Koivisto, Maija Koskenalusta, Antti Havia, Noora Karjalainen Soomest) ja The Reeds (Henrik Müller ja Joel Andersson Rootsist) 2016. aastal, Kangasala-Talos

Ja nii sai Sinust muusik.

Ma ei mõtle endast kui muusikust. Õppisin ju mängima kuulmise järgi, aga millegipärast on see jäänud saatma siiani. Minu jaoks pole musitseerimine töö (kuigi on olnud ka võimalusi mängida professionaalidega), olen õppinud paljudelt ja see on mul aidanud leida oma teed.

Millised on olnud Su huvitavamad, inspireerivamad ja rahuldust pakkuvamad lavakogemused?

Olen äärmiselt tänulik kõigi kohtumiste üle, kui kokkutulnutel on juhtumisi sarnane muusikataju. Palju tähendusrikkaid hetki sünnib lihtsalt kellegagi koos pilli mängides, pole vahet, kas mõnes köögis või prooviruumis. Aastaid tagasi jagasime lava koos Dave´i ja Harryga  Dublineri ja Reel Musicuga, paar aastat hiljem Altaniga – need olid minu jaoks „suured hetked“.

Ajad Helsingi tänavamoosekandina on olnud kindlasti ühed ilusamad – algaja muusik, koolipoiss, kel pole veel perekonda, omab piisavalt aega, et märgata ümberringi toimuvat ja kui veel mööduja tuju läheb ilmselgelt rõõmsamaks, siis on tekkinud tunne kõikvõimas.

 

Jyrki Koivisto ja Dave Murphy oma ansambliga “Reel Music”. Hotel Torni, Helsingi, aastal 1994

Millistes ansamblites oled veel mänginud ja mida hetkel teed?

Mängin erinevates koosseisudes, peamiselt akustilist ja rahvamuusikal baseeruvat muusikat. Varem iiri muusikat Reel Musicu ja Prosperiga, praegu teen sama Ealaga. Meil on ansambel Rinki, kellega esitame vanu spirituaale ja rahvamuusikat nii Soomest kui mujalt. Eelmisel aastal oli mul võimalus mängida ansambliga Velj. Löytty ( vennad Jaakko, Sakari ja Mikko Löytty), andsime välja albumi „Mandoliini, palmut ja pohjoinen viima“. See muusika on inspireeritud blues`ist, gospelist ja vanadest traditsioonidest, millele Jaakko kirjutas soomekeelsed sõnad.

 

Kuidas Dave Murphyga kohtusite? Kirjelda palun teda mõne sõnaga!

Meil on ühine sõber Aki, küllap tema tegi meid tuttavaks. Üsna varsti sai meist ansambel Reel Music. Dave – mängib suure põlemisega, räägib lugusid ja teeb hästi süüa!

 

Jyrki oma isa Esko ja õe Minnaga 1969. aasta suvel

Muusika on Sinu jaoks…

…keel, milles suhelda. Teinekord lihtsalt kui õhuruum inimeste vahel. Vahel on see ka igapäevane leib, et eluga edasi minna. Raske on leida õigeid sõnu, sest see on muusika!

 

Mis Sind iiri muusikas inspireerib ja selle maaga ühendab?

Iirimaal on traditsioonilise muusika viljelemine elu loomulik osa. See on avar, sügav ja paljuvärviline. Kuulajale leidub siin midagi väga tuttavat, samas ka kummalist ja teistsugust  – sadu palu mängitakse üha uuesti ja nõnda üle maailma. Tunnetan Iirimaad läbi selle muusika.

 

Milline on Sinu suhe Soome pärimusmuusikasse? Kas mängid vahel ka seda?

Pohjanmaa piirkond, kust ma pärit, on rikka muusikatraditsiooniga. Näiteks esimene Soome rahvamuusikakogumik pandi kokku 19. sajandi alguses Samuel Rinta-Nikkola poolt sealsamas. Minu ema nõbu, Mauno Rinta-Säntti on aga üks viiulitraditsioonide edasikandjatest. Käin tal vahel külas ja proovin oma lõbuks ka ise viiulit õppida, et oma juuri paremini tunnetada.

 

Nimeta palun mõned Sind inspireerinud teekaaslased!

Kindlasti mu vend Kimmo ja vana sõber Pertti Tamminen, kel oli suur kogus salvestisi, mida mulle kuulamiseks laenata. Kalle Jämsen on hea kitarrist, kes tutvustas mulle iiri muusikat ja DADGAD- häälestust, teda võin pidada oma mentoriks. Üks inspireeriv sõber suri just hiljuti – ta oli pastor, kes töötas vaimupuuetega inimestega. Muidugi on selliseid inimesi palju, juba mõne üksiku nimetamisest saaks pika nimekirja. Ja loomulikult on mõjutanud ka paljud raamatud…

 

Millisest maailmast unistad?

Arvan, et peaksime üksteist rohkem kuulama. Proovima rohkem mõista oma päritolu ja traditsioone. Me ei tohiks oma hinge unustada. Unistan maailmast, kus anname lootust ja valgust oma lastele ning endast parima, et hoida planeeti Maa.

 

Ütle palun mõned sõnad muusikutee alustajale?

Arvan, et on palju radu, mida käia, aga igaüks peab leidma oma. Muusika on sinus. Ole alandlik ja tee oma tööd, sest muusika on kingitus – sa ei oma seda, vaid kannad seda mõnda aega endas ja siis kingid teistele edasi.

 

Kuidas ja miks sai Sinust preester? Kas muusiku- ja vaimulikuelu on omavahel ka seotud? Mis on preestriks olemise juures innustav ja rõõmutoov?

Tulen piirkonnast, kus juba läbi ajaloo on olnud palju erinevaid kultuuriliikumisi, nii on see olemas meie “mullas ja põhjavees”! Teismelisena tundsin, et pean leidma võimaluse, kuidas oma elus inimesi teenida. Lugesin Martin Luther Kingi teoseid, leidsin juba lapsepõlves oma koha kohalikus luterlikus koguduses ja muusika mängimine tuli samal ajal. Nii et need kaks on kogu mu elu koos olnud. Pastorina töötamine on kutsumus. Muusika kuulamine ja jagamine kallite inimestega selle kõrval lisaväärtus. Iga päev on tähenduslik ning inimene õpib elult ja Jumalalt kogu aeg. Raske on leida õigeid sõnu – võibolla peaksime selle asemel nüüd hoopis laulma või mängima!

(Küsis Kadri Allikmäe, tõlkis Nora Roosimölder, toimetas Pille Olde)

Jyrki oma jalgrattaga “Jupiter”, aastal 1975

Ootame teid Dave’i ja Jyrki kontserdile 31. märtsil!

Kontserdi Vanalinna Muusikamajas juhatab sisse EMTA pärimusmuusika kandle eriala magistrant Eva Väljaots ja pärast ametliku osa lõppu veab regilauluringi rahvaluule- ja muusikateadlane, EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud Janika Oras.

Lähemalt kontserdist SIIN

Pileteid saab soetada SIIT

Kohtumiseni!

Reval Folk