PRESSITEADE
MTÜ REVAL FOLK
27.02.2019
Reval Folgil astub üles Norra Grammy pälvinud Anne Hytta
Reval Folgi kevadhooaja eelviimasel kontserdil 2. märtsi kell 19 esineb Vanalinna Muusikamajas 2017. aastal Norra Grammy pälvinud hardangeri viiuldaja ning 2018. aasta Norra pärimusmuusik Anne Hytta. Sissejuhatuse kontserdile teevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala tudengid koos juhendaja Katariin Raskaga.
Anne Hytta on Norra rahvuspilli hardangeri viiulimängu meister, kes kasvas üles Kagu-Norras, Telemarki maakonnas. See piirkond on tuntud tugevate rahvamuusika ning -tantsu traditsioonide poolest, mida iseloomustab ka keeruline repertuaar. Samuti teatakse seda paika hardangeri viiuli sünnipaigana.
Kontserdi juhatavad sisse EMTA pärimusmuusika esimese kursuse tudengid Karolin Vetevoog, Laura Lehto, Hanna-Liia Kiipus ja Svetlana Rodionova koos õpetaja Katariin Raskaga. Katariin Raska on ühtlasi EMTA pärimusmuusika eriala eestvedaja, torupilli- ja parmupillimängija, kes on oma magistriõpingud lõpetanud Norras.
Kontserdist teeb salvestuse ka Klassikaraadio ning sündmusel kõlavad vaid ehedad (akustilised) helid.
Sündmuse piletid on peaaegu välja müüdud ning neid saab osta www.ticketer.ee vahendusel. Alla 7-aastased lapsed pääsevad kontserdile tasuta!
Vanalinna Muusikamaja uksed ning Reval Folgi kohvik on kontserdipäeval avatud juba kell 18. Kontserdi ajal toimetab Muusikamaja ülakorrusel juhendatud tegevustega lastetuba.
Reval Folk on kodanikualgatuse korras sündinud kontserdisari, mille raames tehakse koostööd EMTA pärimusmuusika erialaga. Reval Folgi eesmärk on tuua inimesed asises Tallinnas oma päri(mu)solemusele lähemale, tutvustades muusikuid nii Eestist kui ka välismaalt. Meie teiseks eesmärgiks on inspireerida noori õppima pärimusmuusikat ka professionaalselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti-Norra Kaubanduskoda, Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas ja Tallinna linn.
LISAINFO:
Kadri Allikmäe
MTÜ Reval Folk
Kontserdisarja korraldaja
GSM 53747704
LÄHEMALT ESINEJATEST:
Esinejate pilte on võimalik vaadata SIIN
ANNE HYTTA:
Anne Hytta on Norra rahvuspilli hardangeri viiulimängu meister, kes kasvas üles Kagu-Norras, Telemarki maakonnas. See piirkond on tuntud tugevate rahvamuusika ning -tantsu traditsioonide poolest, mida iseloomustab ka keeruline repertuaar. Samuti teatakse seda paika hardangeri viiuli sünnipaigana.
Kontserdi esimeses osas kuuleme Telemarki maakonna traditsioonilist muusikat, mida Anne õppis oma õpetaja Einar S. Løndali käest. Kontserdi teises osas mängib Anne hardangeri viiulile kirjutatud omaloomingut, mis viib meid meditatiivsele ja improvisatsioonilisele rännakule. Igal muusikapalal on loomulikult juures oma lugu, mida Anne meile jutustama tulebki.
Anne omandas oma repertuaari tunnustatud viiulimeister Einar S. Løndalilt (1914-2006), kes oli omakorda õppinud seda muusikat oma isalt. Løndali traditsiooni keerulised palad, kus on palju meloodia ja fraaside vaheldust, palju kaunistusi, on muutunud Anne muusikaliseks emakeeleks. See ongi kogu Anne omaloomingu ning muusikalise karjääri aluseks, kus ta on läinud hardangeri viiuliga ka omale rännakule.
Reval Folgi intervjuu Anne Hyttaga leiab SIIT.
Lähemalt Annest: www.annehytta.com
SISSEJUHATAVAD ESINEJAD:
Kontserdi juhatavad sisse EMTA pärimusmuusika esimese kursuse tudengid Karolin Vetevoog, Laura Lehto, Hanna-Liia Kiipus ja Svetlana Rodionova koos õpetaja Katariin Raskaga. Katariin Raska on ühtlasi EMTA pärimusmuusika eriala eestvedaja, torupilli- ja parmupillimängija, kes on oma magistriõpingud lõpetanud Norras.
Reval Folgi jaoks on EMTA pärimusmuusikute sissejuhatus eriline sündmus, sest MTÜ Reval Folk sai alguse koostöös selle erialaga.
Intervjuu Katariin Raskaga on loetav SIIN.
Intervjuu EMTA pärimusmuusikutega leiab SIIT.
Rohkem erialast saab lugeda siin.
HARDANGERI VIIUL:
Hardangeri viiul (hardingfele) on Norra viiul, mida tihti nimetatakse ka Norra rahvuspilliks. Erinevalt tavalisest viiulist on sel 4–5 lisakeelt, mis paiknevad nelja pealmise keele all ning resoneeruvad, kui ülemisi keeli mängida. Resonantskeeled annavad hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla, milles on kuulda ka ülemtoone. Seetõttu, kui üks hardangeri pillimees mängib, arvatakse, et viiulit mängib samal ajal mitu inimest. Tegelikult annab selle efekti aga eriline pill ise.
Hardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli sõrmlaud on mustriline. Vanim teadavaolevalt säilinud hardangeri viiul on Jaastadi viiul, mis valmistati aastal 1649.
Selle instrumendi muusika on väga spetsiifiline ning koosneb peamiselt
²/₄, ³/₄ ja ⁶/₈ tantsulugudest, kuid on ka mitmeid kuulamiseks mõeldud lugusid, millel polegi tugevat meetrumit. Hardangeri viiulit mängitakse enamasti soolopillina. Vaid vahel harva kogunevad selle pilli mängijad koosmänguks.
KUULAMIST:
TOETAJAD: Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala, Tallinna linn, Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas, Eesti-Norra Kaubanduskoda, Dipri trükikeskkond, Veebimajutus.ee, Koht, Elustiiliportaal Bioneer.ee, Tallinn in Your Pocket, Hotell St. Barbara.
PARTNERID: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanalinna Muusikamaja, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Folkloorinõukogu, MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Kandleliit ja Tallinna Tantsuklubi, Ticketer.ee, Tallinna linn, Klassikaraadio.
Loe sama kutset ka ingliskeelsena SIIN